Uued tuuled

Blogimisse on ikka meeletult suur auk jäänud. Pole minust suuremat blogijat vist. Aga nokitsenud olen üks jagu. Kudumine ja heegeldamine on jäänud rohkem tahaplaanile ja uued tuuled puhuvad.

Eelmise aasta mai lõpus ostsin endale õmblusmasina  ja olen nüüd tasapisi õmblemist meeldetuletanud. Kusjuures õmblemist olen õppinud ainult koolis käsitöö tunnis ja seda ka viimati seal teinud. Kodus oli küll õmblusmasin tolajal, aga mingi hetk läks see katki ja ema pole seda siiani parandusse viinud. Seega umbes 15 aastat pole ma õmlusmasinat puutunud. Uue masina valimine oli ka omaette kunst, sest valik on väga suur. Tänapäeva masinad teevad ikka elu palju lihtsamaks ja mugavamaks.

Esimese asjana otsustasin tüdrukutele teha öösärgid. See tundus riskivaam kui midagi nässu veidi läheb. Ostsin Burda ja võtsin seal ühe lihtsa pluusi lõike, mis mulle silma hakkas. Pikendasin lõiget veidi ja käevaruatele jätsin kummi õmblemata. Kangad ostsin Kangadzunglist. Tavalised puuvillased. Kumbki tüdruk sai 2 öösärki: ühe mõmmidega ja ühe Hello Kittydega. Jaanipäevaks sain need juba valmis ja nad on neid aktiivselt lasteaias kasutanud (nii pole teistel samasuguseid).

Neist on saanud tirtsude lemmikud. Pildile ei õnnestunud mul neid nendega kuidagi saada. Mitme kuuliste läbirääkimiste tulemusel õnnestus mul lõpuks nad ära rääkida alles nüüd, kui nad mul pikalt tõbistena kodus olid.

Esimene biskviidikas

   Kui poiss 10 kuuseks sai, siis iga kuise traditsioonina oli vaja ju midagi jälle küpsetada. Seekord valisin Toit&Trend mai-juuni numbrist laimi-maasika tordi.

     See oli ühtlasi esimene kord kui biskviitpõhjaga torti tegin. Üldiselt oli tort väga hea. Aga minu meelest jäi mul iskviit liiga tihkeks ja tugevaks. Oleks tahtnud, et oleks õhulisem tulnud.

Tutu

Suurem tirts andis viimasel ajal märku, et tahab väga ka puhevil seelikut, kui kellelgi seljas nägi.Otsustasin, siis ära teha. Googeldasin tutu seelikuid ja leidsin neti täis õpetusi ja ka palju youtube videosid, kuidas teha tutut ilma õmblemata.

Ostsin Kangast ja nööbist 3 värvi tülli:  naturaalvalge, fuksia roosa ja lehe roheline. Kõiki ostsin vist 3 m. Ehk siis 9 m kahe seeliku jaoks kokku. Kummi võtsin ka. Kummi lõikasin parajaks ja õmblesin vööks kokku. Tüllid lõikasin ribadeks. Tülli laius oli 140-150 cm. Algul tegin siis 10 cm laiused ja 140 cm ribad. Roosad ja valged lõikasin pooleks ( u 70 cm ribadeks), aga rohelised 3-ks u 45-50 cm juppideks.Idee oli teha seelikud kui lille õied. Roosa ja valge on kui lille kroonlehed ja rohelised siis lühemad ja peal pool.

Ütleme nii, et nende tegemine võttis rohkem aega kui ma algul arvasin videosid vaadates. Nüüd tagant järele mõeldes ma enam selliseid ei teeks. Vaid õmbleks pigem korralikud. Ribad läksid suht ruttu oma vahel sassi ja sõlme ning seelikud polnudki enam nii ilusad. Kodus niisama ringi trallimiseks käivad kah.





Kui tegemine oli poole peal alles siis jooksti juba nendega ringi. Siin pildil on suurem seeliku valet pidi selga pannud  - rohelised ribad peaks peale poole jääma. Ja pisema plika oma oli veel pooleli ja neile tundus, et väga lahe on seelik hoopis pähe panna.




Ja lõpp tulemus nende onu sünnipäeval. Kusjuures nad tahtsid hirmsasti seelikutega just minna, aga 5 minuti möödudes olid juba seelikud nurka visatud :). Rohkem ongi neid nüüd kodus kantud printsesse mängides.

Läkski õitsema

Täna hommikul siis läkski õitsema. Pikema jutu haisu kohta püüan siia kirja panna õhtul.
 
Lisatud hiljem (11.06.13): Lill oli ju ilus, aga see lõhn oli ikka väga tugev. Selline magus aga väga vänge ja ebameeldiv. Õnneks 1 päeva ainult.  Kohe hommikul kui avastasin,et õis on avanenud, polnudki veel väga hull.  Päeva poole aga läks ikka hulluks. Viisime päevaks ülesse pööningule ära. Kile koti panime ka kergelt peale. Pärast tõime alla tagasi. Kui õis ära kuivas, siis hakkas sibul uut oga välja ajama. Istutasin siis aeda deutsiate vahele, et teaksin kus see on sügiusel. Minu teadmiste kohaselt peaks sellest ogast nüüd mingi leht välja tulema. Elame ja näeme ning eks teen pilti kui õige aeg jälle käes.

N

Palju õnne mulle!

Täna oli siis minu sünnipäev ja sain aastakese vanemaks. Mõtlesin siis veidi teistsuguse postituse teha. Ülemöödunud nädalavahetusel käisin Hansaplantis veel mõningaid puuduolevaid asju ostmas ja kärru leidis tee ka Sauromatum Venosumi sibul. Eesti keeles siis saurusvõhk. Ostes oli sibulast väljas u 4-5 cm oga ainult. Täna pildistades u 8-9 päeva hiljem on  ta kõrgus sibula osaga u 35 cm. Mulle oli see lill varem juba silmajäänud janüüdotsustasin siis järele proovida. Nii nagu lubatakse saurusvõhiku kohta kirjutades, et ei pea teda istutama veel muldaega kastma ega midagi. Nii ta mul orhideede juures aknalaual ongi niisama olnud ja sirgunud. Kui on otsene päike, siis hommikuti nii tema kui orhideede pärast lasen kardinad ette. Eks peale üitsemist tuleb aeda mõneks ajaks istutada ja sügisel jälle ülesse lootuses, et hakkab uuesti õitsema. No seda kõike juhul kui mu suur hirm tõeseks ei osutu. Saurusvõhikutest kirjutatakse, et nad on ebameeldiva haisuga kui õitsevad. Kuskil  oli, et kuni 5 esimest päeva kui õitseb. Ma loodan, et see hais pole siiski hingemattev. Kui niipaljud teda ikkagi kodus ka kasvatavad, siis loodetavasti on see siiski talutav. Igal juhul pildistan teda õitsemise ajal uuesti ja panen ka siia pildi siis.

Ürp

Eelmine aasta sain headelt sõpradelt sünnipäevaks Liann Lõngade kinkekaardid. Algul ei osanud mõelda, mis lõnga seal osta, sest pole seal poes harjunud käima ja pole sealse lõngavalikuga kursis. Küll aga olin sealt KnitPro vardaid ja heegelnõelu ostnud. Hetkel aga polnud nendest puudust. Käisin siis mõningate ideede jaoks sealt uurimas sobivat lõnga. Aga olemas olevate ideede jaoks ma sealt sobivat ei leidnud. Ühe idee jaoks küll mõtlesin, et see sobib ja lõng tundus väga põnev. Aga koju tulles kui süvenesin mustrisse, siis tuli välja, et see oli heegeldamise muster ja antud lõngast ma seda asja heegeldada küll ei tahtnud. Seega tegin oma loomingut. Aga selle algse idee ehk teen mingist muust lõngast ka kunagi teoks. Koju tulin siis Katja Temis beeźide tokkidega. Osa kingitusest jäi veel alles ja selle vahetasin hiljem KnitPro tarvikute vastu  :). Üldiselt ma eelistan lõngu, kus poleks sees mingeid polüestreid, elastaane, akrüüle.. või siis minimaalselt. Temises on ainult 55% puuvilla, kuid mõtlesin, et ega see ürp ei tule vastu paljast keha ja on niikuinii selline auguline. Kuna ma tegin seda sügisel, siis täpselt enam ei mäleta, mis nr varrastega, aga pakun, et nr 5. Lõngakulu 5 tokki ja veidi peale. Alla serva tegin 1x1 soonikut ja siis kudusin suht sirgelt ülesse. Rinna osa jaoks ikka lõin veidi silmi juurde ka. Et raglaan oleks põnevam, siis ideid ammutasin Dropsi lehelt ja jäin pidama sellel mustril. Teadsin, et ega selle lõngaga ta nii näha ei jää, kuid mina tahtsin, et jääks augulisem sealt ja selleks sois see muster küll. Suht kiirelt sai valmis ka ja mõnus teda mõne tavalise pikavarrukaga pluusi peal kanda.

Konna kampsik

 
Üks vana võlg vajab ülesse panekut vahepeal. Eelmine kevad sai suuremale pliksile kampsik tehtud.  Täpselt enam ei mäletanud, millal valmis sai, kuid piltide kuupäevaks on eelmise aasta aprill algus.
Konna kampsuniks nimetatakse meie peres seda nööpide pärast. Lõngaks kasutasin Dropsi Delighti (16 roheline/sinine). Ühekordest lõnga. Ma arvan, et vardasuurus oli 3 või 4. Lõnga kulus veidi alla 200g.
Aluseks võtsin Dropsi selle mustri. Ripskoe asemel tegin parempidist kudet ja lisasin ka 2 taskut. Ja loomulikult muidu tegin ka väikseid arvutusi ja muudatusi, et enda lapsele sobiks ja täidaks ka minu vajadusi. Pikkus (ka varrukatel pikem), et kasutusaeg oleks pikem, sest selles vanuses nad kasvavad rohkem pikkusesse ja on vibalikud. Nööpe läks vaja 7 ja need sain Liann Lõngad poest Roccast. Väga vahvad konnad. Lapsel endal on küll raskem neid panna kinni, aga õppis ikkagi suht ruttu ära. Tahtmine oli suur ise nokitseda. Eks vahest mõni lõng jääbb konna jala taha ja siis ikka vajab abi, aga üldiselt on tibens-tobens. Pildil tunduvad toonid tuhmimad. Päriselus on särtrsakam - vähemalt minu meelest.