Südamekott

Aasta alguses mõtlesin, et võiks olla mingi armas kott, kus oma pooleliolevat tööd hoida. Kilekotid läksid ju varrastest auguliseks. Saigi väljavalitud selline kott ja lõng ikka Lõngamaaniast - eskimo lõng. Sellised paksud lõngad võiks minumeelest olla vähemalt 100g tokkidest, sest no 50g ei saa ju suurt midagi ja neid ühenduskohti on alati parem kui neid vähem tuleks töösse. Mustrit ma jälle 100% ei järginud. See ruuduvärk mulle ei meeldinud ja tegin ühepoole lihtsalt valge ja teise punase (selline ilus veinipunane). Kusjuures dropsilehel tundus värvikaardi järgi lõngavärv palju erksam (08 red), aga teglikkuses on pigem selline nagu siin minu kotipildil näha. Kui tahate erksat punast, siis tuleks tellida seda 56 christmas red-i  Samuti tahtsin palju suuremat kotti. Valmis vanutatud koti mõõdud:
südame max laius 38cm
südame kõrgus 34cm
koti kõrgus sangaga 56cm

No kott sai ruttu valmis ja on ilusti kasutuses, aga kodus pole eriti kohta kuhu seda riputada nii, et lapsed kätte ei saaks :). Seega on see mul tavaliselt trepipeal. Aga mingi parema koha peaks väljamõtlema.


Lõpetuseks mõtlesin lisada veel ühe pildi, kus veidi seda kotti näha ja ühtlasi mu praegused pooleli olevad kudumid. Suvine seelik (roheline) vajab veel umbes 10 cm kudumist ja  mõnus soe sinine kampsun ootab veel vaid nõõpide liiste ja kraed.  Ilusate tellitud nööpidega läheb veel vähemalt kuu :(. Seega kampsik jääb vist mõneks ajaks nurka nööpe ootama, kui muu valmis on.

Lõbus tutimüts kingituseks Robertile

Nii vahepeal tuli mul mõte teha ühele poisile aastaseks sünnipäevaks üks hea ja soemüts. Selline, millel oleks kindlasti kõrvad korralikult sees ja kukal ka alati korralikult soojas. Leidsin Dropsi mustritest sellise vahva mütsi. Oma lapsel on ka olnud sarnane poest ostetud tuukrimüts, aga näoauk oli nii suur, et mõnede minutite möödudes oli müts niimoodi lössis, et tuul puhus ikka näoaugust kõrvade juures sisse.Kodus oli mul olemas ka kohe alpaca lõnga Lõngamaaniast tellitud. Üle oli mul mütsijagu just seda sama türkiissinist ja oliivrohelise mixi. Roberti ema eelistas sinist. Töö võiski alata. Paar päeva ja valmis saigi. Loomulikult ei suutnud ma jälle 100% mustrit järgida. esiteks juba see, et minu meelest ei oleks mustrit järgides jäänud sarved niimoodi lonti kukkuma nagu pildilja seega lisasin ikkagi silmuseid ülerea külgedele.  Ja tulemus tuli minu meelest täpselt nagu mustripildil :D. Ning muudatusi nõudis ka see, et kasutasin 4-seid vardaid mitte 4,5-seid :)

Pilt siin siis:

Inger Liis polnud pildistamisest ja mütsist eriti võlutud,sest emme igapäev kiusas ja proovis seda talle pähe (nägemaks , kas suurus ok)... toas, kus oli palav. Loodetavasti saan kunagi pildi ka Robertist selle mütsiga. Kurb on veel asjaolu,et tibinad jäid köhasse vahepeal ja Roberti sünnipäevapeole me kahjuks minna ei saa :(. Eks siis lähme hiljem külla.

Mängumaja vol 1

Lisaks kudumistele ja heegeldamistele on mul käsil veel üks projekt. Tirtsude mängumaja restaureerimine.

Lugu sai alguse sellest, et ämm teatas, et üks hästi tore endine kolleeg tahaks Freiale nende mängumaja ära anda. Tal oma mees 10 aastat tagasi tegi selle oma lastele, aga need on nüüd juba nii suured, et ei mängi enam sellega. Vaja vaid järgi tulla ja ära viia. Saigi juuli algul toodud ära see armas majake. Kusjuures kaasas oli üks tool, üks pink, üks laud ja korralik kollane kaltsuvaip. Selline ta siis nägi siis välja:

Kuna mul oli plaanis mõned oma isa tehtud plikadele tehtud mööbliesemed valgeks peitsida, siis mõtlesin, et võiks seda majakest ka veidi ülesmukkida. Plaan siis väljast värvida samadevärvidega, millega meie oma elumajagi ja seest heledamaks kõik. Küll siis talvel laseb veel näppudel siblida, et muud huvitavat sisse meisterdada.
Juulilõpus- augusti alguses sai väljast seinad ära värvitud (va liistud pruuniks) ning tumepruun põrand ka heledaks. Ja tool sai ka 1 kihi värvi (1 vajaks veel) Töö jäi pooleli kuna seljahaigus võttis mu maha pikali (närvipõletik oli vist) . Kuna mees polnud poodi liistude jaoks pruuni värvi jõudnud ostma veel minna, siis laenasin isalt väikse masina ja alustasin mängumaja mööbli puhtaks lihvimist vanast lakist (muidu ei saa peitsida). Praegu on seis nii, et mööbel on puhas, aga maja seesmised seinad ootavad järge. Pildi praegusest majast tegin ka, aga ennem pingi lihvimist, et oleks näha vahe, mis on ennem lihvimist ja pärast. Ehk siis pildil laud on lihvitud ja pink pole.

Eks annan vaikselt märku kuidas see projekt kulgeb. Laste kõrvalt suht raske aega selleks leida.

Ja veelkord tahaks tänada vahvat tädi Kaiat ja tema lapsi Eliise Paulat ja Villemit, kes meile selle toreda maja kinkisid. Plikad mängivad seal väga hoolega ja annavad sellega emmele ka veidi hingetõmbeaega. Suured tänud!