Selleks suveks sai tehtud 3 ühe tegumoega mütsi.
Ostsin mustrit suvise nokaga soni jaoks Kuidagi ei leidnud netist midagi (minu puudulikud oskused vist). Lõpuks leidsin ühemustri, mille juures pilti tulemist polnud. Aga tundus, et on just see mida ma otsin. Ostsin ilusat siidist lõnga Mahemarketist ja asusin tööle. Lõng oli väga mõnusat värvi: ei olnud lumivalge kuid mõnusalt hele ja hallikas. Minu meelest sellist värvi on hea erinevate asjadega sobitada. Ostsin ka veidi roosat, et teha mütsile ka lilleke. Lillemustri leidsin jälle heast Dropsdesign lehelt. Esimese mütsi tegin üleni ühevärvilise ja vaid lille kroonlehed roosad ja see läks vahvale Mariile sünnipäeva kingiks. Kuna tal sünna keset suve, siis sai kingi juba mais kätte, et saaks ikka terve suve kanda. Mosaaigis ongi 1 udune pildike kätte saamise päeval. Kuid loodan kunagi ikka lisada ka mõne parema pildi Mariist oma mütsiga. Marii emme lubas mulle kunagi saata. Tegin seekord mosaiigi kuna seda mütsi saab erinevalt kanda. Freia ise paneb ka kord ühtpidi kord teistpidi pähe. Nokk täitsa küljepeal saab ka veel kanda :).
Teised mütsid tegin juba oma tirtsudele. Neile juba tahtsin teha väikse parandusega ja tegin roosa triibuga. Lilled tegin erinevatele pooltele, et saaks vahet teha kumma oma on. Mosaiigis veel pisema tirtsu mütsil pole lille, kuid siit ka üks hilisem pilt kus juba on (lihtsalt oli vaja ju ruttu kandma hakata):
teisipäev, 4. oktoober 2011
reede, 30. september 2011
Südamekott
Aasta alguses mõtlesin, et võiks olla mingi armas kott, kus oma pooleliolevat tööd hoida. Kilekotid läksid ju varrastest auguliseks. Saigi väljavalitud selline kott ja lõng ikka Lõngamaaniast - eskimo lõng. Sellised paksud lõngad võiks minumeelest olla vähemalt 100g tokkidest, sest no 50g ei saa ju suurt midagi ja neid ühenduskohti on alati parem kui neid vähem tuleks töösse. Mustrit ma jälle 100% ei järginud. See ruuduvärk mulle ei meeldinud ja tegin ühepoole lihtsalt valge ja teise punase (selline ilus veinipunane). Kusjuures dropsilehel tundus värvikaardi järgi lõngavärv palju erksam (08 red), aga teglikkuses on pigem selline nagu siin minu kotipildil näha. Kui tahate erksat punast, siis tuleks tellida seda 56 christmas red-i Samuti tahtsin palju suuremat kotti. Valmis vanutatud koti mõõdud:
südame max laius 38cm
südame kõrgus 34cm
koti kõrgus sangaga 56cm
No kott sai ruttu valmis ja on ilusti kasutuses, aga kodus pole eriti kohta kuhu seda riputada nii, et lapsed kätte ei saaks :). Seega on see mul tavaliselt trepipeal. Aga mingi parema koha peaks väljamõtlema.
Lõpetuseks mõtlesin lisada veel ühe pildi, kus veidi seda kotti näha ja ühtlasi mu praegused pooleli olevad kudumid. Suvine seelik (roheline) vajab veel umbes 10 cm kudumist ja mõnus soe sinine kampsun ootab veel vaid nõõpide liiste ja kraed. Ilusate tellitud nööpidega läheb veel vähemalt kuu :(. Seega kampsik jääb vist mõneks ajaks nurka nööpe ootama, kui muu valmis on.
südame max laius 38cm
südame kõrgus 34cm
koti kõrgus sangaga 56cm
No kott sai ruttu valmis ja on ilusti kasutuses, aga kodus pole eriti kohta kuhu seda riputada nii, et lapsed kätte ei saaks :). Seega on see mul tavaliselt trepipeal. Aga mingi parema koha peaks väljamõtlema.
Lõpetuseks mõtlesin lisada veel ühe pildi, kus veidi seda kotti näha ja ühtlasi mu praegused pooleli olevad kudumid. Suvine seelik (roheline) vajab veel umbes 10 cm kudumist ja mõnus soe sinine kampsun ootab veel vaid nõõpide liiste ja kraed. Ilusate tellitud nööpidega läheb veel vähemalt kuu :(. Seega kampsik jääb vist mõneks ajaks nurka nööpe ootama, kui muu valmis on.
Lõbus tutimüts kingituseks Robertile
Nii vahepeal tuli mul mõte teha ühele poisile aastaseks sünnipäevaks üks hea ja soemüts. Selline, millel oleks kindlasti kõrvad korralikult sees ja kukal ka alati korralikult soojas. Leidsin Dropsi mustritest sellise vahva mütsi. Oma lapsel on ka olnud sarnane poest ostetud tuukrimüts, aga näoauk oli nii suur, et mõnede minutite möödudes oli müts niimoodi lössis, et tuul puhus ikka näoaugust kõrvade juures sisse.Kodus oli mul olemas ka kohe alpaca lõnga Lõngamaaniast tellitud. Üle oli mul mütsijagu just seda sama türkiissinist ja oliivrohelise mixi. Roberti ema eelistas sinist. Töö võiski alata. Paar päeva ja valmis saigi. Loomulikult ei suutnud ma jälle 100% mustrit järgida. esiteks juba see, et minu meelest ei oleks mustrit järgides jäänud sarved niimoodi lonti kukkuma nagu pildilja seega lisasin ikkagi silmuseid ülerea külgedele. Ja tulemus tuli minu meelest täpselt nagu mustripildil :D. Ning muudatusi nõudis ka see, et kasutasin 4-seid vardaid mitte 4,5-seid :)
Pilt siin siis:
Inger Liis polnud pildistamisest ja mütsist eriti võlutud,sest emme igapäev kiusas ja proovis seda talle pähe (nägemaks , kas suurus ok)... toas, kus oli palav. Loodetavasti saan kunagi pildi ka Robertist selle mütsiga. Kurb on veel asjaolu,et tibinad jäid köhasse vahepeal ja Roberti sünnipäevapeole me kahjuks minna ei saa :(. Eks siis lähme hiljem külla.
Pilt siin siis:
Inger Liis polnud pildistamisest ja mütsist eriti võlutud,sest emme igapäev kiusas ja proovis seda talle pähe (nägemaks , kas suurus ok)... toas, kus oli palav. Loodetavasti saan kunagi pildi ka Robertist selle mütsiga. Kurb on veel asjaolu,et tibinad jäid köhasse vahepeal ja Roberti sünnipäevapeole me kahjuks minna ei saa :(. Eks siis lähme hiljem külla.
reede, 9. september 2011
Mängumaja vol 1
Lisaks kudumistele ja heegeldamistele on mul käsil veel üks projekt. Tirtsude mängumaja restaureerimine.
Lugu sai alguse sellest, et ämm teatas, et üks hästi tore endine kolleeg tahaks Freiale nende mängumaja ära anda. Tal oma mees 10 aastat tagasi tegi selle oma lastele, aga need on nüüd juba nii suured, et ei mängi enam sellega. Vaja vaid järgi tulla ja ära viia. Saigi juuli algul toodud ära see armas majake. Kusjuures kaasas oli üks tool, üks pink, üks laud ja korralik kollane kaltsuvaip. Selline ta siis nägi siis välja:
Kuna mul oli plaanis mõned oma isa tehtud plikadele tehtud mööbliesemed valgeks peitsida, siis mõtlesin, et võiks seda majakest ka veidi ülesmukkida. Plaan siis väljast värvida samadevärvidega, millega meie oma elumajagi ja seest heledamaks kõik. Küll siis talvel laseb veel näppudel siblida, et muud huvitavat sisse meisterdada.
Juulilõpus- augusti alguses sai väljast seinad ära värvitud (va liistud pruuniks) ning tumepruun põrand ka heledaks. Ja tool sai ka 1 kihi värvi (1 vajaks veel) Töö jäi pooleli kuna seljahaigus võttis mu maha pikali (närvipõletik oli vist) . Kuna mees polnud poodi liistude jaoks pruuni värvi jõudnud ostma veel minna, siis laenasin isalt väikse masina ja alustasin mängumaja mööbli puhtaks lihvimist vanast lakist (muidu ei saa peitsida). Praegu on seis nii, et mööbel on puhas, aga maja seesmised seinad ootavad järge. Pildi praegusest majast tegin ka, aga ennem pingi lihvimist, et oleks näha vahe, mis on ennem lihvimist ja pärast. Ehk siis pildil laud on lihvitud ja pink pole.
Eks annan vaikselt märku kuidas see projekt kulgeb. Laste kõrvalt suht raske aega selleks leida.
Ja veelkord tahaks tänada vahvat tädi Kaiat ja tema lapsi Eliise Paulat ja Villemit, kes meile selle toreda maja kinkisid. Plikad mängivad seal väga hoolega ja annavad sellega emmele ka veidi hingetõmbeaega. Suured tänud!
Lugu sai alguse sellest, et ämm teatas, et üks hästi tore endine kolleeg tahaks Freiale nende mängumaja ära anda. Tal oma mees 10 aastat tagasi tegi selle oma lastele, aga need on nüüd juba nii suured, et ei mängi enam sellega. Vaja vaid järgi tulla ja ära viia. Saigi juuli algul toodud ära see armas majake. Kusjuures kaasas oli üks tool, üks pink, üks laud ja korralik kollane kaltsuvaip. Selline ta siis nägi siis välja:
Kuna mul oli plaanis mõned oma isa tehtud plikadele tehtud mööbliesemed valgeks peitsida, siis mõtlesin, et võiks seda majakest ka veidi ülesmukkida. Plaan siis väljast värvida samadevärvidega, millega meie oma elumajagi ja seest heledamaks kõik. Küll siis talvel laseb veel näppudel siblida, et muud huvitavat sisse meisterdada.
Juulilõpus- augusti alguses sai väljast seinad ära värvitud (va liistud pruuniks) ning tumepruun põrand ka heledaks. Ja tool sai ka 1 kihi värvi (1 vajaks veel) Töö jäi pooleli kuna seljahaigus võttis mu maha pikali (närvipõletik oli vist) . Kuna mees polnud poodi liistude jaoks pruuni värvi jõudnud ostma veel minna, siis laenasin isalt väikse masina ja alustasin mängumaja mööbli puhtaks lihvimist vanast lakist (muidu ei saa peitsida). Praegu on seis nii, et mööbel on puhas, aga maja seesmised seinad ootavad järge. Pildi praegusest majast tegin ka, aga ennem pingi lihvimist, et oleks näha vahe, mis on ennem lihvimist ja pärast. Ehk siis pildil laud on lihvitud ja pink pole.
Eks annan vaikselt märku kuidas see projekt kulgeb. Laste kõrvalt suht raske aega selleks leida.
Ja veelkord tahaks tänada vahvat tädi Kaiat ja tema lapsi Eliise Paulat ja Villemit, kes meile selle toreda maja kinkisid. Plikad mängivad seal väga hoolega ja annavad sellega emmele ka veidi hingetõmbeaega. Suured tänud!
esmaspäev, 29. august 2011
Kaisujänks Ingerile
Juhhuuu! Ja ma jõudsin jänku ilusti tänaseks sünnipäevaks valmis. Väga napilt. Siit pilt koos mõmmikuga :)
pühapäev, 21. august 2011
Kaisumõmm
Suuremale tirtsule sai kootud kaisumõmmi sel kevadel. Kuskil märtsis alustasin ja sai suht ruttu peaaegu valmis - nii, et veidi sisu oli vaja veel lisada ja kaenlaaegud kinni ning kõrvad ka. Aga no selline viimistlemistöö mulle huvi ei paku ja mõmm seisis õnnetult veidi üle kuu. Aga mai lõpus tegin valmis ja lastekaitsepäeval 1. juunil sai pliks oma mõmmi kätte. Mõmmil pikkust 45 cm. Mustri võtsin drops designist. Aga nagu tavaliselt ei teinud ma päris mustri järgi. Lõng oli teine (siidine lõng mahepoest) ja ainult kahekordne. Vardad peenemad. Mõmm ise suurem. Seega matemaatikat oli kõvasti, aga tulemus on hea. Sisse panin ainult 100% puuvillast riidetükke. Riided, mis olid katki või plekkidega mis enam välja ei tule... ühesõnaga riided, millega suurt teha polnud enam.
Igahetk peaks saama ka pisema tirtsu kaisujänku valmis. Käed veel teha ja siis täis toppida ja muu viimistlus.
Igahetk peaks saama ka pisema tirtsu kaisujänku valmis. Käed veel teha ja siis täis toppida ja muu viimistlus.
laupäev, 20. august 2011
Selle suve rätikud
Maikuus tegin kahele tüdrukule pearätid suveks kandmiseks. Väiksest sugulasest Kaiast on juba rätiga piltki olemas. Talle väga meeldis. No ja eriti loomulikult värv. Nagu paljude teiste temavanuste tüdrukute nii ka Kaia lemmikvärviks on roosa. Mõnusa kapsaussi rohelise rätiku sai endale väike Leana. Temast veel koos rätiga pilti pole. Võimalik, et talle oli rätik ka veel veidi suur ning kanda saab alles järgmine aasta. No igal juhul loodan ma kunagi temast ühe pildi siia ka saada. Aga rätiku eelis mütsi juures on see, et seda saab kindlasti ajaliselt (vanus) kauem kanda. Pole hirmu, et juba järgmine suvi väikseks jäänud oleks.
Tellimine:
Postitused (Atom)


