Lõbus tutimüts kingituseks Robertile

Nii vahepeal tuli mul mõte teha ühele poisile aastaseks sünnipäevaks üks hea ja soemüts. Selline, millel oleks kindlasti kõrvad korralikult sees ja kukal ka alati korralikult soojas. Leidsin Dropsi mustritest sellise vahva mütsi. Oma lapsel on ka olnud sarnane poest ostetud tuukrimüts, aga näoauk oli nii suur, et mõnede minutite möödudes oli müts niimoodi lössis, et tuul puhus ikka näoaugust kõrvade juures sisse.Kodus oli mul olemas ka kohe alpaca lõnga Lõngamaaniast tellitud. Üle oli mul mütsijagu just seda sama türkiissinist ja oliivrohelise mixi. Roberti ema eelistas sinist. Töö võiski alata. Paar päeva ja valmis saigi. Loomulikult ei suutnud ma jälle 100% mustrit järgida. esiteks juba see, et minu meelest ei oleks mustrit järgides jäänud sarved niimoodi lonti kukkuma nagu pildilja seega lisasin ikkagi silmuseid ülerea külgedele.  Ja tulemus tuli minu meelest täpselt nagu mustripildil :D. Ning muudatusi nõudis ka see, et kasutasin 4-seid vardaid mitte 4,5-seid :)

Pilt siin siis:

Inger Liis polnud pildistamisest ja mütsist eriti võlutud,sest emme igapäev kiusas ja proovis seda talle pähe (nägemaks , kas suurus ok)... toas, kus oli palav. Loodetavasti saan kunagi pildi ka Robertist selle mütsiga. Kurb on veel asjaolu,et tibinad jäid köhasse vahepeal ja Roberti sünnipäevapeole me kahjuks minna ei saa :(. Eks siis lähme hiljem külla.

Mängumaja vol 1

Lisaks kudumistele ja heegeldamistele on mul käsil veel üks projekt. Tirtsude mängumaja restaureerimine.

Lugu sai alguse sellest, et ämm teatas, et üks hästi tore endine kolleeg tahaks Freiale nende mängumaja ära anda. Tal oma mees 10 aastat tagasi tegi selle oma lastele, aga need on nüüd juba nii suured, et ei mängi enam sellega. Vaja vaid järgi tulla ja ära viia. Saigi juuli algul toodud ära see armas majake. Kusjuures kaasas oli üks tool, üks pink, üks laud ja korralik kollane kaltsuvaip. Selline ta siis nägi siis välja:

Kuna mul oli plaanis mõned oma isa tehtud plikadele tehtud mööbliesemed valgeks peitsida, siis mõtlesin, et võiks seda majakest ka veidi ülesmukkida. Plaan siis väljast värvida samadevärvidega, millega meie oma elumajagi ja seest heledamaks kõik. Küll siis talvel laseb veel näppudel siblida, et muud huvitavat sisse meisterdada.
Juulilõpus- augusti alguses sai väljast seinad ära värvitud (va liistud pruuniks) ning tumepruun põrand ka heledaks. Ja tool sai ka 1 kihi värvi (1 vajaks veel) Töö jäi pooleli kuna seljahaigus võttis mu maha pikali (närvipõletik oli vist) . Kuna mees polnud poodi liistude jaoks pruuni värvi jõudnud ostma veel minna, siis laenasin isalt väikse masina ja alustasin mängumaja mööbli puhtaks lihvimist vanast lakist (muidu ei saa peitsida). Praegu on seis nii, et mööbel on puhas, aga maja seesmised seinad ootavad järge. Pildi praegusest majast tegin ka, aga ennem pingi lihvimist, et oleks näha vahe, mis on ennem lihvimist ja pärast. Ehk siis pildil laud on lihvitud ja pink pole.

Eks annan vaikselt märku kuidas see projekt kulgeb. Laste kõrvalt suht raske aega selleks leida.

Ja veelkord tahaks tänada vahvat tädi Kaiat ja tema lapsi Eliise Paulat ja Villemit, kes meile selle toreda maja kinkisid. Plikad mängivad seal väga hoolega ja annavad sellega emmele ka veidi hingetõmbeaega. Suured tänud!

Kaisujänks Ingerile

Juhhuuu! Ja ma jõudsin jänku ilusti tänaseks sünnipäevaks valmis. Väga napilt. Siit pilt koos mõmmikuga :)

Kaisumõmm

Suuremale tirtsule sai kootud kaisumõmmi sel kevadel. Kuskil märtsis alustasin ja sai suht ruttu peaaegu valmis - nii, et veidi sisu oli vaja veel lisada ja kaenlaaegud kinni ning kõrvad ka. Aga no selline viimistlemistöö mulle huvi ei paku ja mõmm seisis õnnetult veidi üle kuu. Aga mai lõpus tegin valmis ja lastekaitsepäeval 1. juunil sai pliks oma mõmmi kätte. Mõmmil pikkust 45 cm. Mustri võtsin drops designist. Aga nagu tavaliselt ei teinud ma päris mustri järgi. Lõng oli teine (siidine lõng mahepoest) ja ainult kahekordne. Vardad peenemad. Mõmm ise suurem. Seega matemaatikat oli kõvasti, aga tulemus on hea. Sisse panin ainult 100% puuvillast riidetükke. Riided, mis olid katki või plekkidega mis enam välja ei tule... ühesõnaga riided, millega suurt teha polnud enam.

Igahetk peaks saama ka pisema tirtsu kaisujänku valmis. Käed veel teha ja siis täis toppida ja muu viimistlus.

Selle suve rätikud

Maikuus tegin kahele tüdrukule pearätid suveks kandmiseks. Väiksest sugulasest Kaiast on juba rätiga piltki olemas. Talle väga meeldis. No ja eriti loomulikult värv. Nagu paljude teiste temavanuste tüdrukute nii ka Kaia lemmikvärviks on roosa. Mõnusa kapsaussi rohelise rätiku sai endale väike Leana. Temast veel koos rätiga pilti pole. Võimalik, et talle oli rätik ka veel veidi suur ning kanda saab alles järgmine aasta. No igal juhul loodan ma kunagi temast ühe pildi siia ka saada. Aga rätiku eelis mütsi juures on see, et seda saab kindlasti ajaliselt (vanus) kauem kanda. Pole hirmu, et juba järgmine suvi väikseks jäänud oleks.

Talvisemat kraami

Praegu on suvi ja meeletu kuuma laine. Mina aga mõtlesin ülespanna mõned talvisemad asjad :).

Kui ma esimest plikat ootasin aastal 2008, siis sain juba 12-ndal nädalal teada, et tuleb tüdruk. Aga ma ei julge selliseid asju kunagi 100% tõe pähe võtta ja arvan, et kindel saab olla siis kui laps sul kõhupeale pannakse ;) No ja roosa sõber pole ma kunagi olnud. Kosmose juurde lõngapoodi lõnga ostma minnes (see oli juba raseduse teises pooles) mõtlesin siiski punase värvi peale. Seda head lõnga aga polnud erilist värvivalikut tookord. Olid tumedad tumedad värvid, üks mõttetu beeź ja ilus ilus sinine. Sinine siis loosi läkski. Nii beebiteki tegu algas. Ma ei tahtnud teha sellist sitsisatsilist tekki. Pigem tõesti sooja ja praktilist ning piisavalt suurt, et koolilapsena saab vajadusel ka jalgade peale tõmmata teleka taga kui külm peaks olema. Seega oli lõng mõnus villane kuid mitte kare vaid mõnus pehme. Suured tänud lõngapoe müüjatele meeldiva teeninduse ja hea soovituse eest. Mustri leidsin isetegijast. Ilusad südamed. Samas ei ole väga plikalik, kui peaks saatus vingerpussi mängima ja poiss peaks siiski tulema. Tekk koosneb 10 korda 10 südamega ruudust. Enne lapse sündi jõudis ilusti valmis. Ja kuna minu jaoks jäi tekk ikkagi auklikuks veidi, siis vanutasin ära (et tuul läbi ei puhuks :P). Valmis mõõdud said 85x82 cm. Teist last oodates kavatsesin samasuguse teki teha. Jälle teatsin kohe algusest, et tüdruk tulemas. Seadsin sammud tuttavasse lõngapoodi ja südamest lootsin, et seekord vähe suurem värvivalik. Oleks tahtnud kasvõi mingit ilusat rohelist. Aga oh pidu. Oli sama lõnga väga ilusat punast värvi. Sellega ma koju jõudsingi. Tegin jälle teki valmis ja vanutasin ära. Lapsetulekuks jõudis ilusti valmis. Valmis mõõdud 89x83 cm.  Igal juhul superhead ja soojad tekid on :)


Kuna esimene kord jäi mul sinist lõnga üle, siis sai sellest sokke tehtud ja 1 paar ootab veel tegemist. Punast lõnga ostes ma juba teadsin küsida mitu sada grammi mul suurest tokist vaja läheb. Aga sokkidest tuleb oma postitus üsna pea.

2010 aasta suvemütsid :)

Oma tirtsule tegin tolleks suveks 2 mütsi. Eks ikka selleks, et oleks valikut. Kuid mitte rohkem, sest siis ei oska enam valida ;). Tahtsin teha maasikamütsi ja mingit valget, mis rohkemate riietega sobiks.

Maasikamütsi jaoks ma otsest mustrit ei leidnud. Hakkasin siis ise tuletama. Alustuseks võtsin Mütsiraamatust kellukese mütsi alguse, et saaks selle rohelise tuti osa. Punasega sai kõvasti heegeldatud ja jälle harutatud. Nimelt tegin täpselt lapse pea järgi. Et müts liiga paks poleks, siis otsustasin mingit augumustrit ka vahepeale toppida. Mustri võtsin fileeheegelduse raamatust sobiva. Ja ääre tegin vist suht tunde järgi lõpuks lainelise. Igal juhul sai kõvasti vaeva nähtud ja müts oli ikka väga südamelähedane. Kõvast kiitusi saime ka sellega ehk suur töö sai kuhjaga mett mokapeale. See kevad vaatasin kauplustes, et mütsitrendides on maasikas kõvasõna :). Meie aga oleme oma armsast mütsist kahjuks ilma. Pisem piiga sai väga vähe seda kanda, sest ta otsustas selle mingi hetk Nõmme turul ringi sõites peast ära võtta ja üle ääre visata nagu sel hetkel tal kombeks oli. Ja mina avastasin seda kodus alles :(.

Valge mütsi alguseks võtsin jälle teada-tuntud lehemütsi alguse (sai ju seda aasta varem praktiseeritud 2 korda) ja ääre tegin samuti lokkiva nagu aasta varem kollasele mütsile. Seekord siis lihtsalt teist värvi ja lõngamaterjal hoopis teine (palju paksem ja naturaalsem)

Kuna maasikamütsist jäi üksjagu rohelist ja punast järgi ning näpud ka sügelesid, siis otsustasin Freia parimale sõbrale Frankile ka mütsi teha ning ka viimase vanemale vennale Carlile. Mõlemad said siis rohelised murumunamütsid. Franki sai endale punase auto peale ja Carl punase lennuki. Auto jaoks joonistasin auto paberile ja siis hakkasin heegeldama lihtsalt selle järgi. Pärast rattad ka ja õmblesin mütsile. Lennuki aretasin välja jälle fileeheegelduse raamatu lennukist ja samuti peale õmmeldud pärast.  Nii oligi meie vahva kolmene laste tandem valmis koos suve vallutama kokku mätsivate mütsidega :)