Kleepsu alus

Mul tüdrukud pole veel õnneks hullu kleepsu maaniasse langenud. Õnneks nad ei tea midagi kleepsu vihikutest ja asjadest.

Freiaga käisime 2 aastat tagasi  Pipi Pikksuka vaatamas ja see kava oli ka kleepse täis, kuid siiamaani olid meie peres kleepsud veel kavas ilusti. Mingi hetk ta sai kellegilt suuremalt (keegi vanem laps külas olles ütles), et need seal kleepsud. Aga ta mul selline pai tüdruk ja ikka küsis pidevalt, et kas tohib  neid kleepida. Pidevalt tabasin end küsimast talt, et kuhu ta tahab neid kleepida. tema ei osanud vastata ja ise ma ei osanud ka ühtki head asja välja mõelda, kuhu ta võiks neid panna nii, et ka mina rõõmsaks saaksin  jääda. Ühel päeval lubasin lähipäevil  midagi välja mõelda. Mõeldud tehtud. Võtsin nende maki papist ümbrise aluseks. Kohe tuli ka hea idee kuhu hiljem seda riputada. Nende toas on riiul, kuhu ühele küljele on Inger joonistusi teinud.. korduvalt. Valdavalt õnneks pliiatsiga ja olen saanud ära kustutatud kunstiteosed. Kuid esimese teose tegi ta pastakaga, mille mu isa neile kunagi poemänguks andis. Selline uhke ja peen, aga ei pidanud enam kirjutama. Paberile ei kirjuta jah, aga puusisse tugevalt kriipides kirjutas küll. No ja seda täitsa ära pole mul õnnestunud kustutada. Seega sinna ette kleepsumatt riputada tundus hea idee olevat.

 Seega selle järgi sai alus välja lõigatud. Et saaks ilusa valge välimuse, siis läksid käiku mehelt kontorist toodud nässu läinud väljaprinditud paberid, mis ühelt poolt valged. Muidu kasutame neid niisama joonistamiseks plikadega. Paberid kleeitud, siis tegin kleeplindiga ilusa raamistiku. Augud riputamiseks ja nöör läi ning valmis saigi. Plikad olid rõõmsad ja kleepisid klepsud külge. Pesamunale meeldib ka käia klepse vaatamas ja patsutamas. Ka ära  nokkimas kui kuskilt mõni nurk lahti :D.